Accessible Unlicensed Requires Authentication Published by De Gruyter Mouton August 16, 2014

Emerging ELF as an intercultural resource: language attitudes and ideologies

ELFi esiletõus kultuuridevahelise ressursina: keelehoiakud ja ideoloogiad
Josep Soler-Carbonell

Abstract

This article discusses the possibility of English becoming a lingua franca in Estonia. It builds on Laitin's (1996) observations regarding the fact that English would become the country's language of inter-group communication among Estonian and Russian speakers. By providing ethnographically collected data and discussing it from the paradigm of language ideologies, the present article clarifies some of Laitin's original observations. While it appears that English has not become a lingua franca in Estonia, this possibility works in given circumstances, even if just sporadically, in order to help solving possible communicative obstacles. It is therefore argued that ELF is actually an extra resource, a tool that speakers can make use of if needed.

Ülevaade

Käesolev artikkel analüüsib võimalust kasutada inglise keelt Eestis lingua franca'na. Uurimus lähtub Laitini (1996) hüpoteesist, et inglise keel muutub Eestis gruppidevaheliseks suhtluskeeleks eestlaste ja vene keelt rääkivate elanike vahel. Artikkel põhineb andmetel, mis on kogutud etnograafiliste meetodite abil ja mida analüüsitakse, lähtudes keeleideoloogiate paradigmast. Artikkel lisab niisiis varjundi Laitini esmastele tähelepanekutele. Isegi kui tundub, et inglise keel ei ole Eestis muutunud lingua franca'ks, kasutatakse seda võimalust teatud tingimustel, ehkki ajutiselt, eesmärgiga ületada võimalikud kommunikatsioonitõkked. Seetõttu võib öelda, et ELF on tegelikult varuressurss, üks tööriist teise hulgas, mida rääkijad vajadusel kasutada saavad.

Published Online: 2014-8-16
Published in Print: 2014-9-1

©2014 by Walter de Gruyter Berlin/Boston